Exciting look into my exciting walk to school filled with excitement!
*Taam-taam-taam-taam* Hitchcocki "Psühho" tuntuima stseeni muusikalinetõus täitis mu toa enda madalakvaliteetse MIDI helinaga. See on mu äratus. Ma lükkan ta üheksa minutit edasi ja keeran teise külje. Üheksa minutit hiljem sama asi jälle, kordan sama protseduuri. Nii veel paar korda veel. Lõpuks ajan end üles kell kuus kolmkümmend ning loen inglise keele kaks teksti lõpuni. Lõpetan nendega kell seitse ja vaatan veel Näoraamatu üle, siis kähku duši alla, gruuming standard paika, riided kähku selga, kott kokku ja kohe õue bussi peale. Bussipeatus on väga lähedal ja ei võta üldse kaua aega et sinna jõuda. Väljas on juba nii mõnus ja valge, isegi linnukesed laulavad. See -20 kraadi ei kärise üldse nii hullult.
Hüppan number 63 peale ja kütan kesklinna suunas teele. Peale Poska peatust märkan trammi. Kreutzwaldis hüppan bussi pealt maha ja sätin sammud trammipeatuse poole, sinna saabub peagi number üks mis küll Tondile ei vii aga Hobujaama küll. Hobujaama jõudes astun maha ja märkan kaunist neiut. Hobujaamas pean ootama 2 minutit ning saabub ka number kolm millega saab Tondile. Vabaduse väljakul ronin maha ja sätin sammu kirdesse, valgusfoori juures aga kerge puänt ja suund kagusse, siis aga jälle kirdesse ja koolis ma ka olen!
No comments:
Post a Comment